Miks on trammid külmad?
[18. jaanuar, 2004]

Möllab luimetuisk ja sõidame autoga Pärnu maanteed mõõda linna poole. Raadiost räägitakse tohututest liiklusummikutest ja üks naisterahvas on liinil, kes 3,5 tundi on sõitnud Pirita-Koselt linna poole ja on suutnud selle ajaga jõuda vaid Olümpia hotellini. Ta räägib, et jala saab mitu korda kiiremeni kohale kui autoga ja keegi oligi juba läinud Narva maanteelt Mustamäele jala. Asi paistab olevat üsna jama ja tundub kasulikum trammiga edasi sõita ja jätta auto Kalevi bussipeatuse taha parkimisplatisle, kuna trammi ei takista mingid halvad ilmastikuolud. Kõigepealt saab oodata tükk aega trammi ja kui see viimaks tulebki, ei taha ta uksi avada ja väljas on silt DEPOO. Suudame siiski trammijuhi panna uksi avama ja ta on nõus meid depooni viima.
Väljas on 7-8 külmakraadi ja trammis umbes samapalju. Külm on. Kõige lihtsam, küsime trammijuhilt miks on trammis nii külm ja trammi ei köeta. Võib-olla on kütteseade rikkis? Kuuleme temalt jahmatusega, et trammi ei tohigi kütta. Kütteseadmed on kõik korras aga kütta ei tohi. Sõitjad kurdavad juhile, et on nii külm ja kas ei saaks sooja. Ei saa, sest käiakse lausa kontrollimas ja kui mõni juht inimsõbralikkusest on kütte sisse lülitanud, lendab preemia keelust üleastumise eest ja kes ikka tahab oma rahakotiga riskida. Erirühm aga käib mõõda tramme ja hoolitseb selle eest, et ei oleks mingit soendust..
Saame depoo juurde ja kaugemale mitte kuidagi, sest nii mõnigi autojuht tundub olevat täielik idioot. Seesama trammijuht rääkis, et kaheksa ringi asemel on ta jõudnud sõita vaid kolm, kuna mõni idioot oma autoga lihtsalt peab pressima end trammiteele ette ja seal seisma jääma kuna edasi ta lihtsalt ei mahu. Ometi on näha, et eesolevad autod seisavad ja ei õnnestu end üle trammitee pressida. Loobume kesklinna minekust ja ootame vastasuunda liikuvat trammi, et saada auto juurde tagasi. Saame trammi peale ja täpselt keset trammiteed jääb üks järjekordne kanaajudega autojuht seisma keset trammiteed. Ootame. Autojuht võiks tagurdada paar meetrit tagasi ja trammi läbi lasta aga ta kas ei oska tagurdada või lihtsalt ei tee seda. 10 minutit seismist ja liigume edasi. Lõppeatuses Tondil koputame uksele ja küsime eelmise trammijuhi jutu paikapidavust. Jah, täpselt nii ongi, tramme on keelatud kütta. Täpsustuseks lisab juht, et kui välistemperatuur langeb alla nulli, on lubatud sisse lülitada pool kütet, mis on aga väga väikese võimsusega ja minimaalse kasuteguriga. Trammijuht arvab, et tuleks lülitada sisse viie kraadi välistemperatuuri juures pool kütet ja alla nulli juba täisküte.
Äkki trammijuhid valetavad? Trammiparki järgmisel päeval kohe kätte ei saa, number kinni. Proovime õnne Tallinna linnavalitsusega. Saame ühistranspordiga tegeleva hr. Eero Ornitsa kätte ja uurime tema käest. Eero Ornits väljendab tõsiselt ebameeldivat üllatust ja ütleb, et trammid PEAKS olema köetud. Uurib trammi numbrit ja kellaaega, et asja kontrollida. Seda me ei vaadanud ja ega see pole ka oluline. Kaks trammijuhti rääkisid üldjoontes mõlemad sama juttu. Hr Ornits kinnitab, et linnavalitsus kui trammiliikluse tellija ja rahastaja on teinud kõik endast oleneva, et Tallinna ühissõidukid oleks puhtad ja soojad ning reisijatele loodud kõik tingimused mugavaks sõiduks. Käidakse ka pisteliselt kontrollimas ja antud juhul kindlasti mitte seda kas küte oleks väljas. Kui selline korraldus on tehtud, siis mitte nende poolt ja kui sellise korralduse on teinud Trammipark, siis rikuvad nemad lepingut. Hr Eero Ornits annab e-maili, kuhu linnakodanikud saaksid saata oma muresid ja kaebusi ühistranspordi kohta. Iga kuu algul kolmanda kuupäeva paiku või nii kuidas tööpäev juhtub kuu alguses, saavad linnavalitsuse ühistranspordiga tegelevad ametnikud kokku Trammipargi esindajatega ja arutavad laekunud kaebusi ja muid küsimusi. Kõik kaebused ja ettepanekud tuleks saata aadressile [email protected] Kindlasti tuleb märkida ühissõiduki number, kuupäev ja kellaaeg, et oleks võimalik konkreetse juhtumiga tegeleda.
Saame kätte ka Tallinna Trammipargi. Meil veab ja antakse telefoni otsa Tarmmipargi direktor. Direktor kuulab meid ära ja ütleb, et jah, kahjuks tõepoolest ei saa tramme kütta sest lihtsalt ei jätku selleks raha. Detsembris anti neile Tallinna linna kui teenuse tellija poolt 500 000 krooni vähem raha ja pole mitte midagi teha, lihtsalt ei jätku kütmiseks raha. Kütta võib poole küttega kui on välistemperatuur alla nulli ja kui alla miinus viie, võivad juhid lülitada sisse täiskütte. Juba eelmisest aastast on nende eelarvet vähendatud ja tuli paratamatult võtta vastu karm otsus norme liigutada. Enne oligi olnud pool kütet viie kraadi juures sees ja alla nulli täisküte. Täpselt nii nagu oli olnud trammijuhi arvamus. Trammipargi direktor kinnitab, et oleks vaid raha, nende poolt on kütteseadmed kõik korras ja nad suudavad neid ka korras hoida. Pole aga raha ja see on arusaadav, et kui pole raha, pole ka midagi teha. Üle oma varju ei hüppa. Oma töövaldkonnaga on Trammipargi direktor hästi kursis ja ütleb, et kui puhub tuul ja rahvast on vähe, lendab nelja uksega trammist soojus kiiresti välja aga trammil on võimas küte ja ta teab, et tuulega on +1 kraadi juures juba trammis üsna külm. Tipptunnil on liinil 91 trammi ja trammi keskmine tööpäeva pikkus on 14 tundi. Ühe trammi kütte võimsus on 12 Kw ja kui arvestada Kw keskmiseks hinnaks 1 kroon, siis tuleb 14-tunnise trammi täisküttega kütmise maksumuseks päevas 168 krooni. Pole just palju aga siiski kui pole raha selleks eraldatud, pole ka midagi teha. Trammipark kütaks heal meelel tramme.
Jääb mulje, et asi on rahas. Kui aga Tallinna linna annaks raha, trammid oleks soojad ja sõitjad seda teaks, võib-olla sõidaks ka soojade ühissõidukitega rohkem rahvast ja see kütteraha tuleks juba sellest tagasi ja jääks veel ülegi? Kasvõi autoga tööl käijad, pole vaja venida ummikutes, parkimiskohta otsida, selle eest maksta, karta kratte kes käivad autode kallal. Kui saaks vaid mugavasti sooja sõidukiga kiiresti tööle ja tagasi.