Bambas on ebaausad teenindajad
[08. detsember, 2003]

Ei tea, kuivõrd on piljardi näol tegemist spordiga, aga noh...teate ju küll...
Otsustasin koos kahe tuttavaga veeta toreda ja vahva õhtupooliku Mustamäe Bambas. Kliente peale meie polnud (hiljem mõistsin, miks), küll aga oli leti taga üks igati vahva olemisega kaunitar ja mingi vanem, lottis olekuga dzentelmen. Palusin kaunitarilt viisakalt klaasi õlut ning ühe piljardizetooni. Esimese mängu ajal otsustasime, et võtame tunnilaua ja mängime kohe nii kaua, kui süda ihkab. Ühest õllest/tunnist sai kaks, kahest kolm, kolmest neli, neljast viis jne. Ma ei mäleta kahjuks, mitu õlle ma too õhtu jõin, kuid arvatavasti mitte rohkem kui Śvejk, kes teatavasti käis "15 erinevas õllekeldris, kuid tõele au andes ei võtnud kusagil üle kolme kannu." Lõpeks, kui kell oli juba punkt 04 öösel, otsustasime, et käes on paras aeg lahkuda parematele jahimaadele. Tahtsime arvet maksta, kuid teenindaja väitis, nagu oleksime me juba maksnud ja kaks korda pole tõesti vaja maksta. See alatu vale solvas meid, ausaid inimesi, hingepõhjani. Läbi solvumispisarate püüdsime selgeks teha, et me pole ikkagi maksnud ning kinnituseks pöörasime taskupõhje tagurpidi, tõestamaks tseki mitte-eksistentsi. Müüjale oli see nagu hane selga vesi. Ta tõstis häält ja ähvardas politsei kutsuda, kui me kohe sundmaksmist ei lõpeta. Ähvardas isegi Villu Reiljan`iga. No see oli liig mis liig. Tulime tulema. Mind pole eladeski nii koledasti solvatud, kui seal krdi Mustamäe Bamba klubis. Oehh...praegugi kisub silme eest mustaks, kui mõtlen, kuidas müüja meid maksmises süüdistas! Vandusin endale, et ei lähe enam kunagi ühessegi asutusse, kus peab midagi maksma. Ja töölt tulin ka ära! Pärast jäin veel bussi alla, aga see on hoopis teine lugu!